Veerand loetud lugudest…

…ja pooled mõeldud mõtetest

Bret Easton Ellis “Ameerika psühhopaat”

leave a comment »

Ameerika psühhopaatRaamat:

“Ameerika Psühhopaat” räägib kapitalistliku ühiskonna ja selle asunikuks olevate yuppie’de (young urban professionals ehk 20ndates-30ndates kõrgklassi) ahnusest ja pealispindsusest. Peategelane Patrick Bateman, on yuppie stereotüübi täiuslik esindaja, olles sõltuvuses seksist, narkootikumidest, tarbimisest ja omaenese rikkusest. Kuid sellest kõigest on veel vähe, lisaks on ta ka hullumeelne psühhopaat.

Bateman’i-suguste noorte ja edukate Wall Streeti kuningate elu juhindub rahast, kaubamärkidest ja kõrgmoest. Nii loetleb peategelane läbi kogu raamatu ette kõikvõimalikke brände, mida ta ise või teised ta ümber parajasti kannavad, millega teostavad iluprotseduure ja mis sisustab nende kodusid. Kõik see on peategelaste eludes kõige olulisemal kohal ja brändid, riidemoed ja nende kandmisviisid on hetke trendikamates restoranides õhtustamisel pidev jututeema.

Need rikkad ja ilusad mäletavad isegi üksteist sageli eelkõige firmade ja kaubamärkide järgi. Nii aetakse peategelast sassi sarnaseid brände eelistava töökaaslasega ning suur osa seltskonna jutust restoranides/klubides koosneb riidemoe arutamise kõrval teiste külastajate nimede meelde tuletamisest. Ka peategelast ajavad tuttavad pidevalt teiste sarnaste yuppie’dega sassi – ja mis siin ka imestada, kui inimeses endas mingit sisu pole, ongi teda keeruline meeles pidada, eriti veel kui meelespidaja isegi on täiesti tühi inimene.

Ka suhtumine naistesse on neil noortel edukatel härgadel sama pealispindne:

“Ainus põhjus, miks eided olemas on, on see, et nad meid kiima ajaksid, nagu sa ütlesid. Liigi ellujäämise küsimus, on ju? Pole siin midagi” – ta võtab oliivi oma dringi seest välja ja pistab selle endale suhu – “keerulist.”

Selline tühi maailm, kus kõik mis soovid, on sinu, on kasvupinnas hellitatud inimestele, kes hoolimata kõige omamisest millegagi rahul ei ole. Bateman kirjeldab oma seisundit ühel hetkel järgnevalt:

Minu sees puudus ainsamgi selge, tuvastatav emotsioon, välja arvatud ahnus ja, võimalik, et totaalne tülgastumus. Mul olid kõik inimolendi tunnused – liha, veri, nahk, karvad -, aga mu isikupuudulikkus oli kasvanud nii tugevaks, juurdunud nii sügavale, et normaalne võime kaasa tunda oli välja juuritud, langenud aeglase, järjekindla tasalülitamise ohvriks. Ma lihtsalt jäljendasin reaalsust, jämedates joontes midagi inimtaolist, samas kui vaid mingi hämar osa minu meelteelust funktsioneeris.

Nii sisustab Bateman oma vaba aega selliste hobidega nagu vägistamine, piinamine, tapmine, nekrofiilia ja kannibalism, mida kõike ka detailiderohkelt kirjeldatakse.

Korduvalt teeb Bateman tuttavatega vesteldes juttu sarimõrvaritest või tunnistab oma psühhopaatilisi fantaasiaid, ent keegi kas ei pööra ta jutule mingit tähelepanu või arvavad kuulajad, et ta teeb nalja.

Autor B. E. Ellis ise on öelnud, et “Ameerika psühhopaat” ei sündinud mitte tema soovist süüdi mõista yuppie-kultuuri, vaid tema enda elus olnud isolatsioonist ja võõrandumisest, mida põhjustas tarbimiskultuuri tühjus:

I have to say the same thing about Patrick Bateman. He was crazy the same way. He did not come out of me sitting down and wanting to write a grand sweeping indictment of yuppie culture. It initiated because my own isolation and alienation at a point in my life. I was living like Patrick Bateman. I was slipping into a consumerist kind of void that was supposed to give me confidence and make me feel good about myself but just made me feel worse and worse and worse about myself. That is where the tension of “American Psycho” came from. It wasn’t that I was going to make up this serial killer on Wall Street. High concept. Fantastic. It came from a much more personal place, and that’s something that I’ve only been admitting in the last year or so. I was so on the defensive because of the reaction to that book that I wasn’t able to talk about it on that level.

Allikas: oregonlive.com

Autor jätab meelega lahtiseks kas Bateman’i poolt kirjeldatud tapatööd raamatus ka tõepoolest juhtusid või on need vaid hullumeelse psühhopaadi peas toimunud fantaasiad. Minu tõlgendus on siiski, et peategelane tõepoolest need mõrvad sooritas ja juhtumid, kus tema mõrvatud inimest hiljem korduvalt kohatud oldi, on vaid järjekordne näide nende tühjade inimeste üksteise omavahel sassi ajamisest.

Film:

1991. aastal avaldatud raamatust tehti 2000. aastal film, peaosas Christian Bale

 

Filmi Bateman jättis tunduvalt närvilisema ja äpuma psühhopaadi mulje kui mu kujutlustes tekkinud pilt raamatu omast. Eks ekraani jaoks pidigi ilmselt natuke tooni maha keerama, aga ma ei räägi siin ainult vägivalla näitamisest vaid üldmuljest, milles suurem osa on tavasuhtlusel kolleegide-tuttavatega. Christian Bale’i näitlejatöö oli muidugi suurepärane, lihtsalt paistab, et raamatu ja filmi visioonid erinesid üksteisest.

Muidu oli film põnev ja jälgis ka raamatut üldkokkuvõttes üsna hästi, mõningased kõrvalekalded sealjuures on loomulikud.

Mõned kõrvalmärkused veel raamatust:

  • Kui raamatus loetletud uhked brändide nimekirjad minus üldiselt erilist elevust ei tekitanud, siis natuke naljakas oli lugeda tehnoloogiliste mänguasjade uhkeldavaid kirjeldusi – erinevalt aegumatute moebrändide nimedest 80ndate lõpu tipptehnoloogia enam väga kulmu kergitama ei pane.
  • Tihti võis kohata väga veidrana mõjuvat lauseehitust, kus sõnade järjekord oli häirivalt pea peale pööratud. Ei teagi, kas see oli autori või tõlkija teene. Laused olid sageli pikad ning lohisevad ja pikitud ohtrate vahelausetega, mis lugemise üpris raskeks tegi. Pigem süüdistaks tõlkijat-toimetajat, sest kohtasin ka trükivigu ja tõlkija märkuses Steven Spielberg’i nimetamist Speelbergiks.

goodreads: https://www.goodreads.com/book/show/28676.American_Psycho?ac=1
imdb: http://www.imdb.com/title/tt0144084/

Raamat: 8/10
Film: 7/10

Written by veerand

07.01.2014 kell 11:37

Posted in Moodne aeg

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: